Varsti käivitub...

Mehaaniku vaatevinklist on siin tegemist väga mõnusa pildiga - puhas, suurepärase remondikvaliteediga ja taas töövõimeline komplekt ootab monteerimist. Niisuguste varuosadega on ka rõõm töötada. Olgu mainitud, et käiku lasime kohe II remontmõõdu, silindrid olid lihtsalt nii kulunud.

Ei käivitu...

Meie Helesinisele Unist... ee... Uralile (vaata siia) saabus seltsiks sarnase aastakäigu mudel. Pisut ümber lõigatud, pisut kroomitud. Välimus on vanakooli-kodukootud-chopperi kohta keskmine.

Allolevat tuuningut on paljud proovinud, kuid normaalselt selline lahendus töötama ei kipu:

Karburaator Solex on pärit Fiat 127 pealt. Sisselasketorud on aga jämedamad kui silindripea vastavad kanalid, siin oleks veel ruumi täiustusteks. Käivitumist ja sõitu omanik siiski kiitis. Ootame ka proovimisvõimalust.

 Mis aga meie tegemiste vaatevinklist veel põnevam - mootorit pole aastaid käivitatud ja masin on seisnud arvatavasti õues. Omaniku soov - "pange käima". Kõigepealt pidime paigaldama nukkvõlli käitava hammasratta, selle purunemise tõttu oli asi kunagi seisma jäänudki. Uus katkestigi sai omale kohale. Nüüd oleks ju võinud sädet taga ajama hakata, kuid puudus ka kompressioon.

Õnneks on silindripeade eemaldamine klappide kontrolliks siin imelihtne ja hakkaski kohe järjepanu puudujääke ilmnema. Klapiosakond ähvardab kohe-kohe kolviga kohtuda ehk klapisäär on ühes poolkuudega läbi taldriku tulemas:

Seda põhjustab materjalide kehv kvaliteet (eriti poolkuudel) ja ebapiisav määrimine. Juba varem kogetud ja seetõttu ka teele jäädud... Klapivedrusid lahti päästes kukkus üks juhtpuksidest vabatahtlikult oma pesast välja, puksis on mõra:

Kui silindripea suurema vastupunnimiseta maha tuli, ootas järgmine üllatus:

Kui mootorratas jääb lageda taeva alla, ei tohi süüteküünlaid pesadesse keeramata jätta. Ja kui nad seal pesades on, siis tingimata kinnikeeratuna. Vastasel juhul ootab kolvirõngaste või lisaks silindrite vahetus. Siin jällegi pole rebane veel suuremat kahju jõudnud teha. Aga - teine asi on mootori loomulik kulumine. Veendusime, et kolvid on monteeritud standardmõõdus:

77,92 viitab tõepoolest nn. 0-remondile silindri läbimõõduga 78,00 mm. Kolvi läbimõõdust on säilinud 77,82 mm ja lõtk silidri tööpinnaga on juba 0,34 mm:

Lisame siia veel kolvirõngaste 2...3 mm lukupilu ja saamegi tüüpilise vene "kohviveski".

Tegelikult peaks sellises seisundis "emmilised" veel "pauku tegema" küll, aga meie ega kliendi eesmärk ei ole mootorit kurva lõpuni sundida, kingime talle parem korraliku remondi ja võimaldame jälle paarkümmend tuhat kilomeetrit teoreetilist tööiga Selleks on ettevalmistamisel silindripeade kapitaalremont ja silidrite järgmisse mõõtu puurimine. Hoiame ainult pöialt, et väntmehhanism vastu peab.

Seltsiks TL1000R-le

Stiilinäide Hiina Rahvavabariigi toodangu ainetel. Väidetavalt oli 200 cm3 Qingqi kiirus tol hetkel 60 km/h ringis:

 

Siin pole enam samuti mitte midagi remontida, vigastatud detailid tuleb lihtsalt välja vahetada - kolb, silindripea, klapid. Lisaks vajab metallisaastast puhastamist kogu karter. Võimalik, et keps on kõver. "Totalschaden", ütleb sakslane sellise asja peale. Miks nii juhtub? Suurtel pööretel klapid ei sulgu (nõrgad klapivedrud), halvasti paigaldatud või lahti põrunud lukustuspoolkuud... Omaniku jutu järgi vahetati mõnisada km varem klapid välja, kuid sellest alates olla mootor "klõbisenud". Seega - alati tasub "klõbinale" esimesel võimalusel reageerida, sest "raginale-kolinale" reageerib juba rahakott ja miinusmärgiga.

Omanik seisis tsikli kõrval ja läitis pärast "kiiremat ringi" sigareti, mootor mürtsus tühikäigul...

Teretere.

Alustame oma põnevamate tegemiste kajastamist kohe päris tõsise mootoririkkega. Meid ootas `00 Suzuki TL1000R. Sõitsime kaubikuga sündmuskohale, kuna asjaosaline ise enam käivitumiseks valmis ei olnud. Omanik kahtlustas nukkvõlli ajamketi purunemist. Mingil hetkel oli ka aku niivõrd tühjenenud, et kohapeal starterit ringi enam ei vedanud. Hiivasime Suzu pardale ja tõime töökotta.

Mehaanik Meelis starteriga pikemalt mängima ei hakanud ja asus viga tuvastama. Kohe alguses murdus kummalisel kombel esimese silindri küünla keermeosa pooleks. Kes ja miks pingutas küünla säärase jõuga varem silindripeasse? Mootorile pealtpoolt lähenedes ja sisselaskekanalitesse piiludes võis aga juba aimata rikke tõsidust...

Klapikambri kaas varjas järgmist pilti:



KÕIK neli "mütsi" olid purunenud, klapikamber metallitükke täis. Nukkvõllid jäid õnneks suuremate kahjustusteta, vaid paar kriimustust.

Pärast pea eemaldamist nägime lõpuks, miks küünal väljakeeramisel purunes - pool ühest klapipeast istus risti küünlaavas. Siin ei ole enam midagi päästa, mootor vajab uut silindripead:



Klapipesad rikutud, pool klappi on giljotiinina alumiiniumist peasse tunginud ning sinna arvestatava prao löönud. Vedelikjahutusega mootori puhul ei ole kindel, et selle prao remont tulemusrikas on. Ning nüüd rahaliselt kallis, aga siiski huvitav vaatepilt:

Võib vaid aimata, kui suured ja dünaamilised jõud on siin mängus olnud. Ja tuletan veel meelde, et see kõik juhtus tühikäigul. Oleks klapp silindrisse kukkunud maanteesõidul...