Teretere.
Alustame oma põnevamate tegemiste kajastamist kohe päris tõsise mootoririkkega. Meid ootas `00 Suzuki TL1000R. Sõitsime kaubikuga sündmuskohale, kuna asjaosaline ise enam käivitumiseks valmis ei olnud. Omanik kahtlustas nukkvõlli ajamketi purunemist. Mingil hetkel oli ka aku niivõrd tühjenenud, et kohapeal starterit ringi enam ei vedanud. Hiivasime Suzu pardale ja tõime töökotta.
Mehaanik Meelis starteriga pikemalt mängima ei hakanud ja asus viga tuvastama. Kohe alguses murdus kummalisel kombel esimese silindri küünla keermeosa pooleks. Kes ja miks pingutas küünla säärase jõuga varem silindripeasse? Mootorile pealtpoolt lähenedes ja sisselaskekanalitesse piiludes võis aga juba aimata rikke tõsidust...
Klapikambri kaas varjas järgmist pilti:
KÕIK neli "mütsi" olid purunenud, klapikamber metallitükke täis. Nukkvõllid jäid õnneks suuremate kahjustusteta, vaid paar kriimustust.
Pärast pea eemaldamist nägime lõpuks, miks küünal väljakeeramisel purunes - pool ühest klapipeast istus risti küünlaavas. Siin ei ole enam midagi päästa, mootor vajab uut silindripead:
Klapipesad rikutud, pool klappi on giljotiinina alumiiniumist peasse tunginud ning sinna arvestatava prao löönud. Vedelikjahutusega mootori puhul ei ole kindel, et selle prao remont tulemusrikas on. Ning nüüd rahaliselt kallis, aga siiski huvitav vaatepilt:
Võib vaid aimata, kui suured ja dünaamilised jõud on siin mängus olnud. Ja tuletan veel meelde, et see kõik juhtus tühikäigul. Oleks klapp silindrisse kukkunud maanteesõidul...
No comments:
Post a Comment